„Sa pead olema muutus, mida soovid maailmas näha.” Nii ütles kord Mahatma Gandhi. Ma soovin näha, et muutuksime saastavast riigist puhta energia riigiks. Otsustasin olla Energiaühistu üks asutaja, et see muutus sünniks viisil, millest võidaksid võimalikult paljud inimesed üle Eesti.

Suured asjad saavad ikka alguse väikestest olulisest muutustest. Olles pikalt töötanud panganduses näen, et kiiresti kasvavad need ettevõtted, kus jaotatakse omanikutulu. Taastuvenergia projektides peab osa omanikutulust tekkima ka kohalikele inimestele, kes tuulikute ja päikeseparkide serval elavad. Soovin Energiaühistu liikmena kohalike tõsta kogukondade ambitsioonikust energia valdkonnas näidates, et taastuvenergia on meie ühine roheline tulevik.

Olen viimased elanud 10 aastat Saaremaal, mis on nii päikese- kui tuuleenergia kasutamise seisukohast üks parimaid kohti. Taastuvenergia projektid tuleb varem või hiljem Eestis ära teha, kuid päikesepaneele tuleks võimalikult palju panna kohtadesse, kus need silma ei riiva ja tuulikuid asukohtadesse, kus need elukeskkonda ära ei riku.

Olen oma töös väga palju tegelenud energiasektori ja keskkonnaõigusega ning kokku puutunud erinevate energiaturu osalistega. Energiaühistud on Eesti energiaturult seni aga peaaegu puudunud. Usun, et hajaenergeetikas ja kogukondlikus tegevuses peitub  suur kasutamata potentsiaal, mistõttu tahan oma õla alla panna, et Eestisse rajataks ka Eesti endi inimestele kuuluvad taastuvenergia jaamad, mis neile pikaajalist tulu toovad.  

Eesti Rohelise Liikumise liikmena leian, et üleminek taastuvenergiale on hädavajalik, kuid see ei saa toimuda ilma kohalike elanike toetuseta. Olen töötanud taastuvenergia vallas ka Taanis Aalborgi Ülikoolis ja näinud, kui populaarsed on sealsed demokraatlikud energiaühistud ja millist potentsiaali need rohepöörde jaoks omavad. Soovin ka Eestis selle lumepalli veerema lükata!

Usun sünergilistesse lahendustesse nii erineva tausta ja oskustega inimeste vahel kui ka meid ümbritsevas asjade maailmas. Neid, teineteist täiendavaid, ringmajanduslikke kooslusi on alati justkui liiga vähe. Rohepöördega kaasnev taastuvenergeetika muudab paratamatult meie maastike ilmet, kuid meie võimalus siin on tegutseda läbimõeldult ja nii inimeste kui objektide vahelist sünergiat kasutades saavutada eesmärk võimalikult vähima keskkonnamõjuga – et lahendus ei halvaks eesmärki.  

Olen keskkonnaaktivistina tegutsenud vajadusest aidata fossiilkütustest sõltuval inimkonnal jõuda uude ajastusse. Kunstniku, õppejõu ja projektijuhina jäid aga käed lühikeseks ning seetõttu olen omandamas keskkonnatehnoloogi kutset ja töötan idufirmas Spacedrip veetehnoloogina ja panustan ka Energiaühistu nõukogu liikmena.

Usun rohkem koostegemisesse kui sellesse, et igaüks üksi nokitseb. Olles Päikeseenergia assotsiatsiooni juht, tahaksin osaleda millegi suurema elluviimisel, kuid näen, et kui vanasti meeldisid päikeseelektrijaamad kõigile, siis nüüd on kohalikud omavalitsused väga tõrjuvaks muutunud ning ütlevad, et minge rajage neid parke kuskil mujal. Tahaksingi Energiaühistu liikmetega uurida, kus see mujal on ning ühiselt välja töötada lahendusi, mis kohalikele omavalitsustele sobiksid.

Kahe lapse isana soovin eelkõige anda panuse neile jätkusuutlikuma ja puhtama elukeskkonna loomisel. Mul on huvi ja usk taastuvenergiasse ning puutun oma töös sellega ka kokku, ehitades tuuleparke Balti riikides ja Skandinaavias. Olen aga mures meie ühiskonna vastuseisu osas taastuvenergia planeeringutele, kust paistab ka kohalike omavalitsuste suutmatus selgitada, miks neid planeeringuid vaja on, või arendajate oskamatus kommunikatsiooni juhtida. Siin on vaja muutust!

Mulle ei anna rahu, et miks me oleme ühistulises tegevuses kehvemad kui põhjanaabrid. Roheenergia on tulnud, et jääda ja see on võimalik vaid hajaenergeetika lähenemist kasutades. Loodan kokku võtta inimesed, kes mõtlevad samamoodi ning tahavad rohepöördele Eestis käed külge panna.

Liitun Energiaühistuga, et luua laiapõhjaline kodanikeühendus, mis lisaks taastuvenergeetika idee toetamisele asub ka ise koostöös kohalike kogukondadega projekte ellu viima. Taastuvenergeetikale täielik üleminek on alles oma teekonna alguses. On mõistlik ja ka vajalik, et nii suures tehnoloogilises muutuses osaleks võimalikult lai osa ühiskonnast, tehes seda kas rohepöörde toetaja, projekti arendaja või investorina.

Olen taastuvenergia entusiast ning puutun teemaga kokku nii Eestis kui ka üle piiride. Asutasin hiljuti ettevõtte, kes püstitas 2020. aastal oma esimesed seitse väiksema suurusega päikeseparki. Igapäevaselt tegutsen Eesti suurimas humanitaar- ja arenguabi pakkuvas organisatsioonis MTÜ Mondo, kus üha rohkem tegeleme ka keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastase tegevusega. Taastuvenergia on viis, kuidas keskkonna- ja kliimakaitses reaalselt muutust paremuse suunas luua ning soovin selles valdkonnas oma panuse anda.

Olles viimased viis aastat tööstuses töötanud ja nüüd hakanud Rohetiigri projekti vedama, usun taastuvenergeetika arengusse ja ühistulisesse mõtlemisesse, ning loodan, et Energiaühistus annab need mõlemad maailmad edukalt ühendada.

Näen rohepöördes nii enda kui Eesti riigi jaoks tervikuna võimalust ja seda palju laiemalt kui lihtsalt tuule- ja päikeseenergia tootmine. Samas olen veendunud, et mehhanismidega, millega oleme jõudnud tänasesse päeva edasi enam ei saa ehk nendega oma ambitsioonikaid eesmärke ja häid plaane realiseerida pole võimalik. On vaja ellu kutsuda uusi ja paremaid lahendusi ning energiaühistu on kindlasti üks nendest.

Pea iga tõsimeelsem Saaremaa-teemaline arutelu viib ühel või teisel moel lõpuks ikkagi selleni, et tuleks luua kõrgema lisandväärtusega töökohti. Usun, et jätkusuutlik mõtteviis ja kogukondlik energiatootmine on üks viis, kuidas tippspetsialiste saarele tuua ja neid meiega liita, sealjuures ka me oma helged pead, kes saarele tagasi igatsevad ning hea töökoha tekkides selle plaani ka ellu viivad.

Mulle meeldib käima lükata suurema mõjuga algatusi, mis lahendavad ühiskonnas mõne olulise probleemi. Olles investeerinud väiksesse päikeseparki, näen, et energia valdkonnas on hädasti vaja uusi ideid ja lahendusi, mis toovad energiatootmise rahvale lähemale. See on ka üks põhjuseid, miks ma panustan Eesti esimese päikeseauto valmimisesse ja usun, et see toob Eesti taastuvenergia sektoris maailmakaardile.

Kaasaegne elukeskkond on selline, kus meil kõigil on hea olla ja kuhu külalised soovivad alati tagasi tulla, mõni ka päriseks. Keskkonnasõbralik energiatootmine koos kogukonnaga tekitab uusi võimalusi ja annab positiivset energiat ning aitab luua soodsat keskkonda ettevõtluse arenguks.

Täna on Eesti inimeste säästmise ja investeerimise võimekus madal, kuid loodan, et Energiaühistu suudab seda muuta. Panustades Energiaühistus liikmena oma maa, raha või ajaga, saad vähendada enda kulusid, keskkonna jalajälge, ja olla koos kogukonnaga osanik tuule- või päikesepargis ning seega ka osa positiivsetest muutustest.

Taastuvenergia on väga kiiresti arenev valdkond, millesse igapäevaselt panustavad ka Eesti teadlased. Olen töötanud 17 aastat Tallinna Tehnikaülikoolis päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris. Teadlasena näen suurt potentsiaali päikeseenergial kui osana taastuvenergia allikatest. Liitusin Energiaühistuga, et jagada teadmisi, kogemust ning infot materjalidest, tehnoloogiatest ja innovaatilistest rakendusvõimalustest päikeseenergia valdkonnas. Usun, et üheskoos energiaühistuga aitame inimestel teha teadlikke otsuseid ning suurendame valikuvabadust energiaturul.

Ettevõtjana on mul rohepöördega palju kokkupuuteid, alustades ringmajanduse ja bioenergia tootmisest kuni suuremahulise energiasalvestuse projektini välja. Lisaks olen üks Paldiski korporatiivse energiaühistu Pakri Energy Island algatajatest. Olen ka aktiivne kogukonna liige oma kodukandis, kus juba aastaid poollooduslikke kooslusi taastanud, loomi karjatanud, püsimetsi majandanud ning selle kõrval ka kohalikku hajutatud taastuvenergiatootmist nii tuule kui päikesejaama näol arendanud. Olen kogenud kõike seda vett ja vilet, mis selliste tegevustega kaasneb. Seetõttu tean, miks paljud löövad käega ja jätavad teinekord head algatused realiseerimata. Usun, et see kogemus võimaldab mul energiaühistu kaudu aidata avada rohkem taastuvenergiaga seotud võimalusi rohkematele inimestele.

Kuigi olen osalenud mitmes energiamajanduse ettevõtmises, siis esmajärjekorras olen ikkagi energia lõpptarbija, vähesel määral ka iseenese energiaga varustaja, potentsiaalselt aga aktiivne osaline energiaturul. Energiamajandust tulebki käsitleda lõpptarbija seisukohast, sest just tema jaoks ja tema suundumuste järgi energiamajandust üles ehitame, olgu selleks siis kodulähedust arvestav hajaenergeetika, meie oma keskkonda sobituv energiatootmine või tarkusel põhinevad energiasäästulahendused. Usun, et energiatarbijate aktiivsus saab omandada suurema tähenduse ja väljundi läbi kogukondliku koostöö. Liitusin energiaühistuga, sest soovin, et kõik see realiseeruks kogukondade seisukohast parimal viisil ning et ma ka ise saaksin olla osa sellest muutusest.

Usun taastuvenergiasse ja näen, et Eesti rohetehnoloogia iduettevõtete arengus on tulemas suurema kasvuga aastad kui seni. Loodan, et Energiaühistu sütitab oma tegevustega kohalikes noortes soovi kaasa lüüa rohetehnoloogia innovatsioonis ning aitab kaasa alternatiivsete, jätkusuutlikkust edendavate lahenduste tekkele.

Läbi aastate on tööelu viinud mind ikka ja jälle säästvate ja roheliste teemade juurde, kuid ma pole julgenud unistada, et võiksin ise ka praktiliselt panustada rohepöörde elluviimisesse. Energiaühistu pakub võimalust ka tavainimestele energiatootmisega tegeleda ning soovin koos Hiiumaa kogukonnaga selle järgi proovida.

Olen varasemalt 2015. aastal tegelenud energiaühistu temaatikaga Vormsil, sh läbinud Arengufondi energiaühistute mentorprogrammi ning proovinud energiaühistut käima lükata. Tagantjärgitarkusena võib öelda, et olime koos mõttekaaslastega veidi ajast ees ning ilmselt ei osanud ka piisavalt hästi inimesi kaasata. Usun, et nüüd on aeg küps, et ühiselt uuesti proovida energiaühistut luua ning taastuvenergia tootmisesse investeerida.

Tuule ja päikese kasutamine energeetikas on tulevikus kõige reaalsem energia saamise viis. Tüüpilise eestlasena võiks tahta ju üksi sellega tegeleda, kuid koos jõuab rohkem. Löön energiaühistus kaasa, sest tahan õppida ja näha, kui kaugele ühistulise tegevusega energia tootmisel jõuame.

Eestil tuleks taastuvenergias teha tiigrihüpe! Teadlasena aitan kaasa uute materjalide sünnile, et päikesepatareisid oleks odavam ja lihtsam toota. Tavainimesena tahaksin aga näha, et suurkorporatsioonide kõrval toodavad energiat ka inimesed ise, oma piirkonnale ja oma kogukonnale.

Olen panganduses ning ka Nelja Energias rahastanud erinevaid projekte ning näinud raskusi, millega ettevõtjatel ja kogukondadel on tulnud kokku puutuda. Enamik inimesi toetab taastuvenergiat, kuid raha ja oskusteabe puudumine ei luba sageli sellega ise tegeleda. Energiaühistus proovime need barjäärid ületada ning teha tuule- ja päikeseenergia tootmise kättesaadavaks kõigile soovijatele.

Usun ettevõtlikku vaimu kasutada hajutatult ära looduslikud allikad energia tootmiseks, eriti parima tuule ja päikesepaistega läänes. Loodan, et rohujuure tasemel aktiivsus taastuvenergia osakaalu tõstmiseks viib meid kiiremini kliimamõjude vähendamiseni ning sillutab teed meretuuleparkide abil vesiniku kasutuselevõtuks kütuse ja energiakandjana. Energiaühistu ühendab investeerimisvalmiduse hoolivusega Eesti arengust.

Kogu elu muutub aina digitaalsemaks, kuid üks asi, mida veel onlines teha ei saa on energia tootmine. Küll saavad aga kogukonnad ühiselt taastuvenergiat toota ning seeläbi avastada, arendada ning käivitada innovaatilisi teenuseid. Hea meelega olen energiaühistus sellise ettevõtmise saadikuks.

Rohepööret pole võimalik ellu viia ilma mõistmata, et ruum meie ümber hakkab muutuma. Tuule- ja päikeseenergiast võidavad nii keskkond kui majandus – ilmselt harjume peatselt ka uute objektidega meie maastikel.

Kliimamuutused on väljakutse, milles võidud võiks ja peaks ulatuma vähemalt seitsme tuleva generatsioonini. Usun, et tõeline jõud peitub üksnes koostöös, nagu ütleb Aafrikas vanasõna: “Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui aga kaugele, mine koos pundiga.” Energiaühistu on nii taastuvenergiale ülemineku ja kliimamuutustega kohanemise kui ka kollektiivse intelligentsi rakendamise suunas üks väga õige samm, mistõttu väga väärtustan seda ettevõtmist.

Bioloogina leian, et keskkonnasäästliku päikese- ja tuuleenergia tootmise osakaalu suurendamine on väga oluline, kuna aitab kaasa elamisväärse keskkonna säilimisele. Nimelt mõjutavad päikese- ja tuuleenergia tootmine ümbritsevat keskkonda oluliselt vähem kui senine fossiilsetel kütustel põhinev energia tootmine. Siinkohal pean elukutsest tulenevalt eraldi märkima, et Eesti tingimustes ei saa minu arvates kindlasti roheliseks energiaks pidada looduslike vooluveekogude paisutamisel saadavat hüdroenergiat, mida peetakse samuti taastuvenergiaks. Kokkuvõttes leian, et rohelisse taastuvenergiasse panustamine on kindlasti hea ning suure tõenäosusega ka kasumlik mõte!  

Rohepööre on edukas ainult siis kui lisaks iga inimese tarbimisharjumustele muudetakse ka tööstuse ja majanduse struktuuri. Loomulikult lähen ma esimeste seas kaasa Energiaühistuga, mille eesmärk on energiatootmine kogukondadele kättesaadavaks teha.

Inimtegevusest tingitud kliimamuutused on meie põlvkonna suurimaid probleeme, mille lahendamisel on ka ettevõtetel väga oluline roll. Astri Grupi keskuste katustele oleme rajanud oma esimesed päikeseelektrijaamad ning jätkame investeeringutega. Julgustan ka teisi, valdkonnast sõltumata, taastuvenergia tootmises osalema ning kui vaja, Energiaühistu nõu ja jõuga appi kutsuma.