Poliitika peab teenima kogukonna huve

Energiaühistu

Eile kirjutas Eesti Vabariigi president Alar Karis alla otsuse, millega kuulutas välja järgmiste Riigikoguvalimiste toimumisajaks 5. märtsi 2023. Riigikogu valimiste tulemusest lähtuvalt kujundatakse Eesti elu järgmised neli aastat ning kuigi Energiaühistu ei ole poliitiline organisatsioon, on siiski õige hetk anda sõna meie enda poliitiliselt aktiivsetele liikmetele.

Energiaühistu poliitiliselt aktiivsemad liikmed on valdavalt kaasatud omavalitsuste töösse ning ei kandideeri Riigikokku, kuid seda olulisem on uurida, kuidas kogukonnad ja taastuvenergeetika kokku viia. Energiaühistusse kuuluvad erineva maailmavaatega inimesed ning see on väga hea, sest kogukonnaenergeetika elluviimiseks on vaja kõigi kogukonnaliikmete osalemist ning panustamist. Oleme avatud kõigile, kes näevad kogukondlikus tegutsemismudelis ja taastuvenergeetika edendamises viisi, kuidas suurendada meie kõigi turvatunnet ja energiasõltumatust keskkonda säästval viisil.

Palusime meie poliitikas aktiivsemalt osalevatel ühistuliikmetele vastata kolmele küsimusele. Siin need on:

Milline roll on teie arvates energiaühistutel? 

Kuidas saaks rohkem kogukondi kaasata muudatuste tegemisel energeetikas?

Milline on teie sünnipäevasoov Eesti Vabariigi 105. sünnipäevaks

Aivi Telvik – Reformierakond

Aivi Telvik

Minu arvamus asjadest ei erine sellest, kui ühistu asutatud sai ja pean oluliseks seda, et ühistu oleks eestvedaja ja suunanäitaja taastuvenergeetika lahenduste püsti panemiseks kogukondades.

Praegune “halb aeg” sunnib igat inimest mõtlema, kuidas energiakulusid vähendada või energiat ise toota. Ühistu saaks olla heaks õpetajaks.

Et oleks rahu ja stabiilsus meie riigis ja naabrite juures, et elukalliduse kasv oleks peatunud ja inimesed oleksid terved ja rõõmsad:)

Kalle Kukk – Reformierakond

Kalle Kukk

Ühistu on platvorm inimestele ja organisatsioonidele kokku tulemiseks ja kaasa rääkimiseks teemadel, milles nad üksi jääksid hätta või milles neil on häid ideid teistega jagamiseks. Eks see ongi selline jagatud mure ja jagatud rõõmu asi. Ning kui selle kõrval õnnestub veel ka majanduslikult tulu teenida, keskkonda rohelisemaks muuta ja elu turvalisemaks muuta, siis on rõõm enamgi kui kahekordne. Kitsamalt leian ma, et ühistuliselt saab ja peab taastuvenergiaprojektide kõrval tegelema ka energiatarbijate teadlikkuse, energiasäästu ning tarbimise paindlikkuse edendamisega.

Usaldust on vaja. Usaldust energiaühistute suhtes, mis Eestis on ju nii uus nähtus. Aga usaldust ka oma lähemate ja kaugemate naabrite, oma kogukonna teiste liikmete suhtes, ilma kelleta ühistut üldse teha ei saakski. Iseenesest kogukondlikku tegutsemist on, näiteks külaseltside näol. Ka kohalikud omavalitsused on või vähemalt peaksid olema kogukonna liitjad. Energiaühistud peaksidki kõnetama omavalitsusi ja kohalikke seltse. Läbi õnnestunud ühiste pilootprojektide võiks tekkida usaldus ka üksikutes kogukonnaliikmetes ja selle võrra järgmiste sammude tegemine oleks juba lihtsam.

„Et oleks rahu ja veidi päikest!“

Sulev Alajõe – Eesti 200 Pärnu linnapeakandidaat 2021

Sulev Alajõe

Energiaühistud korraldavad kollektiivseid ja kodanikest lähtuvaid energiaalgatusi, mis sillutavad teed puhtale energiale, seades samal ajal ühistu liikmeid esiplaanile. Ühistud pakuvad elanikele otsest kasu, suurendades energiatõhusust, vähendades nende elektriarveid ja luues kohalikke töövõimalusi.

Kuna energiaühistud võivad olla mis tahes vormis juriidilised isikud, näiteks ühingu, ühistu, seltsingu, MTÜ või väikese/keskmise suurusega ettevõttena, siis see hõlbustab teiste turuosalistega ühiselt energiavaradesse investeerimist ja osalemist energiaturgudel teiste turuosalistega võrdsetel tingimustel.

Kogukonna väärtustega peab tegelema juba siis kui arendajad või valitsus tutvustavad kogukondades energiaarendusprojekti. Kui kogukond väärtustab puutumatut keskkonda, puhast õhku või sotsiaalset heaolu, peab neid küsimusi käsitlema esmajärjekorras. Huvide üle saab läbi rääkida, väärtuste üle mitte.

Reguleerimisprotsessis peab arutama eraldi makroküsimusi (st kliimamuutus) ja mikroküsimusi (nt vaatehäiring). Praegu tegelevad reguleerivad asutused makroprobleemidega, millega tegelemine ei kuulu nende pädevusse.

Kogukonnad tuleb projekti palju varem kaasata, et näha, kas on üldse huvi edasi liikuda. Üks võimalus on luua andmebaas energiaprojektidest, mida kogukonnad sooviksid oma energia- ja maakasutusplaanide alusel majutada.

Elukeskkonna kujundamine kõikjal Eestis, mis vastab mitmele meie aja pakilisemale globaalsemale probleemile, et täita enamikku ÜRO 17 säästva arengu eesmärgist, millest üks on kohalikud energialahendused aastaringselt ja taastuvatest allikatest.   

Georg Linkov – Isamaa

Georg Linkov

Energiaühistute roll on tulevikus kogukondi liitev. Kohe kui tajutakse, et koostegemisega ei kaasne mitte ainult majanduslik efekt vaid ka turvatunde suurenemine, siis tekib julgus ka ise rohkem panustada.

Üks võimalus on teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks on läbi eduelamuste ja õnnestunud projektide. Juhul kui nn ekspertidel pole reaalselt midagi ette näidata, siis ei võeta ka nende nõu kuigi tõsiselt. Tuleb luua toimiv valdkonnapõhine kogukonnamudel ja selle pealt saavutada eksperdi staatus, siis soovitakse kogukonna/ühistu liikmeid ise kaasata.

Rohkem valgust!

Züleyxa Izmailova Eesti200

Züleyxa Izmailova – Eesti200

Energiaühistu peamine roll seisneb Eesti inimeste toetamises energiasõltumatuse saavutamisel. Ka teadlikkuse tõstmine tänastest keskkonnasõbralikest energiatootmise võimalustest ja tulevikuperspektiividest on samuti oluline energiaühistu ülesanne.

Üks võimalus on levitada veelgi laiemalt teadmisi sellest, kuidas ja miks olla rohkem kui vaid lihtsalt energia tarbija. Info võimalustest, kuidas parandada enda ja kogukonnaliikmete elukvaliteeti, osaleda oma elukeskkonna kujundamise otsustes ning energiaturu osalisena ka raha teenida, peaks olema lihtsalt kättesaadav. Siis on valik kogukonna energeetika kasuks ilmselt lihtne tulema.

Kliimamuutus, loodusvarade ammendumine ning pea kodupiirideni jõudnud sõda nõuavad Eesti ühiskonna püsimajäämiseks uut lähenemist. Oma sünnimaa 105. aastapäevaks soovin meie riigile värske vaatega rahvaesindust, kes julgelt tulevikku vaadates vajaliku süsteemimuutuse esile kutsuvad. Et ka 100 aasta pärast oleks elu Eestis elamist väärt.