Kuidas ühiselt taastuvenergiast kasu saada?

Märt Helmja
EBRD Eesti juht

Liiviranna – Häädemeeste valla leht, juuni 2021

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Eelmisel aastal kerkis päikeseparke üle terve Eesti ning äkitselt oli elekt- ritootmine liikunud Kirde-Eestist üle terve maa. Lisaks hakkasid kogukondadega sidemeid looma tuuleenergia arendajad. Justkui üleöö peame end kurssi viima kilovattide, megavattide, liitumis- võimsuste ja tiivikulabade suurustega. 

Kuidas selles virvarris leida vastuseid enda küsimustele ning kas otsustama peab kohe? Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas mina, tavaline inimene, saan siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? 

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et enda kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. 

Ühistuline vorm tagab, et kõik kogukonna liikmed saavad võrdsetel tingimustel osaleda – igal liikmel on üks hääl vaatamata rahalise panusele. Erinevalt näiteks osaühingust, kus hääleõiguse suurus sõltub sissepandud kapitalist. 

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole ener- geetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägi- takse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugel- dades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii tehes saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema. 

Ise omanikeringis olemine võtab madala- maks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud, kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii- öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. 

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Kogukondlikud pargid annavad võimaluse osaleda ka neile majapidamise- tele, kel pole piisavalt vahendeid ja teadmisi või on lihtsalt puude varjus. Tuuleparkide rajamine iseseisvalt ei pruugi olla ühistutele veel jõuko- hane, kuid energiaühistu on parim viis, kuidas kogukond enda soovid tuuleparkide arendajatele edastab ja kohalikke huvisid kaitseb. Miks mitte teha koostööd ja saada energiaühistule osalus rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. 

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektriener- giat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päi- kesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks. 

Häädemeeste valla 2020-2025 arengukava on avatud ettepanekuteks ning selles valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergiapargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega arengukava kogukonnaenergeetika peatükk. Meil on juba tekkinud hea koostöökontakt huvilistega Hää- demeeste kogukonnast ning loodetavasti liigume energiaühistu asutamisega jõudsalt edasi. 

Toon välja üheksa põhjust, miks energiaühistu loomine on väärt mõte:

  • Kohalik omand – taastuvenergiapark kuulub kohalikele inimestele.
  • Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
  • Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetikaküsimustes.
  • Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise. 
  • Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
  • Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
  • Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tege- vusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed. Riiklikul tasandil muutub demokraatlikumaks terve energiasektor, sest elektritarbijad saavad ka ise hakata elektritootjateks, mis on seni olnud vaid suurte monopolide mängumaa.
  • Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte. 
  • Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises ning anda panus ka üleriiklikku, ja võib juba öelda ka ülemaailmsesse, rohepöördesse. 

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonna- parkide rajamisel. Ma ei söanda end pidada küll kohalikuks, kuid mu isapoolne suguvõsa on pärit Soometsast ning vanemate maakodu Sookülas. Seega satun sageli Kabli randa ujuma ja Tolkuse rabarajale lastega jalutama. Pärnus üleskasvanuna soovin, et Pärnumaa haaraks kinni võimalusest kujuneda Eesti taastuvenergia piirkonnaks, sest tuule- ja päikeseenergia potentsiaal on siin suur ning kohalikke kogukondi õiglaselt rohepöördesse kaasates suudame säilitada ka kvaliteetse elukeskkonna. 

Märt Helmja, Energiaühistu juht