Kogukonnas on energia

Energiaühistu

Kui paari aasta eest oli kogu maailma peamiseks mureks see, kuidas toime tulla koroonaviirusega ja kuidas sellega võidelda, siis mõni ehk mäletab, et enne seda olid juba vaikselt igapäevast kõlapinda saamas kliimamuutusega seotud teemad – kliima soojenemine, liigirikkuse kadu ning põgenike voolud. Nüüd on aga mõlema mure akuutsust varjutamas sõda Ukrainas ja sellega seotud energiakriis, mis on omakorda põhjustanud uut põgenikelainet. Oma varasema karjääri jooksul olen tegelenud nii mõnegi aspektiga, mis kõigi nende kriisidega toimetulemisel on vajalikud. Kuid praegusel külmal ajal on paratamatult põhiteemaks energia ja see, kuidas seda võimalikult vähe tarbida ja sõltumatult toota.

Vastus peitub meie kogukondades. Meie endi inimestes, kes praegu, aga tegelikult ka juba pikema aja jooksul, on jäetud paljuski üksi. Halvemal juhul on aga inimesed sunnitud leppima neile peale surutud tingimustega energiataristu (aga ka teiste taristute) talumisel. Halvimal juhul peavad inimesed oma kodudest lahkuma. Energia puhul on esimesi samme astutud selleks, et näiteks tuulikute lähedal elavale inimesele pakkuda osa tulust, mis energia tootmisest tekib, kuid ikka on see peale sunnitud ja hetkel osaliselt kohaliku omavalitsuse vahendamisel. Ideaaltingimustes toodaks kogukond ise oma elektri- või soojaenergia, jätaks riigi taristu liigselt koormamata ja müüks vaid oma vajadustest ülejäävat energiat võrku. Viimaks jaotaks ka ülejäägi müügist tekkiva kasumi oma kogukonna liikmete hulgas võrdselt laiali, mis omakorda tähendab, et kohalikus kogukonnas võivad tekkida uued ressursid, millega kohapeal veel midagi tarvilikku ära teha. Eesti potentsiaal hajusa energiavõrgu arendamisel on peamises osas veel kasutamata.

Taani ja Saksamaa, kus energiaühistud toodavad üle 50% taastuv­energiast, on head näited sellest, kui suur osatähtsus energiatootmises võiks ka Eesti kohalikele kogukondadele kuuluda. Energiaühistu liikme ja kogukonna juhina näen, et iga samm selles suunas väärib ühist pingutust.

Saastavad fossiilkütused on minevik, taastuvenergia tulevik

On inimesi, kes peavad kliimamuutust vähetähtsaks usuküsimuseks. Õnneks nende inimeste arv väheneb iga päevaga ja kuigi viimase paari aasta jooksul oleme oma kasvuhoonegaaside heitmeid vähendamise asemel suurendanud ning liigume ikka veel enam kui 2 kraadise soojenemise suunas, siis tegelikult on just teadlikkuse kasv ja erinevate konkreetsete tegevuste rakendamine andmas uut lootust, et kõige hullema suudame ehk siiski ära hoida. Samas ei tohi hetkekski unustada, et meil kõigil on selles mängida oma roll. Kõige otsesemalt saab igaüks oma mõju kliimale vähendada läbi tarbimise vähendamise. Ka fossiilkütuste tarbimise vähendamisega. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri suures koguses kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi, mis on tänapäeval üks peamisi kliimamuutuste kiirendajad.

Taastuvenergia on keskkonnasõbralikuks alternatiiviks saastavate fossiilkütuste põletamisele. Sõltuvalt asukohast on mõistlik kasutada erinevaid taastuvenergialahendusi – kui ühes kohas tasub kasutada enam päikese- või tuuleenergiat, siis kuskil mujal hoopis hüdroenergiat. Kõige paremaid tulemusi on võimalik saavutada kui kombineerida taastuvenergiatootmist energiasäästu, salvestamise ja tarbimise juhtimise võimekusega. Konkreetselt Eesti kontekstis on fossiilkütuste tarbimise alternatiivideks näiteks mere- ja maismaatuulepargid, päikeseenergia ning säästlikult varutud ja kasutatud biomass. Linnakeskkonnas aitab üleminek puhastele energiaallikatele kaasa lisaks kliimamuutuse pidurdamisele ka õhusaaste vähendamisele ja sellega tervislikuma elukeskkonna loomisele.

Kogukonnaenergeetika on tähtis tugi riigi kaitsel

Ligi 80 protsenti maailma elanikkonnast elab riikides, mis on fossiilkütuste netoimportijad – see on umbes 6 miljardit inimest, kes otseselt sõltuvad teistest riikidest pärit fossiilkütustest. Igapäevaelus kasutatav energia alates meie kodude valgustusest kuni autokütuseni on peamiselt fossiilset päritolu ja teeb meid geopoliitiliste muutuste ja erinevate kriiside suhtes haavatavaks. Ainus võimalus energiasõltumatuse saavutamiseks on kiirendada üleminekut taastuvenergiale.

Taastuvad energiaallikad on saadaval kõikides riikides ja nende potentsiaali pole kaugeltki veel ära kasutada suudetud. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul saab ja peaks 2050. aastaks 90 protsenti maailma elektrist tulema taastuvenergiast. Taastuvad energiaallikad pakuvad väljapääsu energiasõltuvusest, võimaldades riikidel oma majandust mitmekesistada ja kaitsta elanikke fossiilkütuste ettearvamatute hinnakõikumiste eest, soodustades samal ajal kaasavat majandust ja uute töökohtade loomist. Iga Eestis toodetud kilovatt-tund tuule, päikese ja vee energiat vähendab meie sõltuvust ning kahandab samal ajal idanaabri sõjakassat. Vähetähtis ei ole ka see, et hajusate ja autonoomsete tootmisvahenditega muudame oma kogukonnad säilenõtketeks, mis tähendab, et kriisiolukordades on võimalik ise, ilma riigi abita, mõnda aega hakkama saada. See annab aga olulise eelise oma riigi kaitsel.

Energiaühistu toob otsest tulu

Tavalisele inimesele, kelle igapäevaseks tegevuseks pole energeetika ja planeerimine võib energiatootmisega alustamisega seotud asjaajamine ja bürokraatia üle jõu käia. Ka sobivaima tehnoloogilise lahenduse valimine või vajaliku rahastuse leidmine soovitud taastuvenergia projekti elluviimiseks, ei pruugi olla lihtne. Just seetõttu asutati eelmisel aastal laiapõhjaline kodanike ja ettevõtete Energiaühistu, mis aitab kogukonnaenergia arendamise teel olevaid takistusi ületada.

Energiaühistu kaudu on igaühel võimalik saada päikese- või tuulepargi osanikuks ja teenida sedasi pikaajalist stabiilset tulu keskkonnahoidlikul viisil, mis sama ajal loob ja taasloob ka täiendavat julgeolekugarantiid tsiviilkaitse näol. Meie eesmärk on toetada kogukondi kohalike energiatootmiste rajamisel. Meid on juba 87, mis on päris suur hulk inimesi ja ettevõtteid, kes on tulnud kokku, et edendada koostööd kohalike kogukondade, ettevõtete, vabaühenduste ja riiklike institutsioonide vahel.

Energiaühistu asutajate hulgas on oma ala supertegijad nagu rahvusvaheline riigivalitsemise ekspert ja Tuleva asutaja Annika Uudelepp, LHV Ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Indrek Nuume, Küberturbe- ja kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Alexela kontserni kaasasutaja ja osanik Martti Hääl, Fridays For Future noorteliikumise eestvedaja Henri Holtsmeier ja paljud teised. Energiaühistu kasvab ja ootab enda sekka uusi liitujaid ja investoreid. Oodatud on kõik taastuvenergia huvilised, kes soovivad toetada roheenergia tootmist ja säästa energiakuludelt või saada osalus kohalikus energiapargis ja teenida pikaajalist tulu oma investeeringust.

Energiaühistu kogukonna juht

Züleyxa Izmailova