Jana Krimpe: üks väike samm võib kaasa tuua suure muutuse

Energiaühistu

Energiaühistu asutaja Jana Krimpe on viimased 15 aastat elanud Eestist eemal päikselises Aserbaidžaanis, kus ta on väga tihedalt seotud innovatsiooniga. Jana on B.EST Solutions firma asutaja, kes arendas Aserbaidžaanis ideest teostuseni Mobiil-ID tehnoloogia ning on tänaseks seal ka Mobiil-ID riiklik operaator. Jana on öelnud, et kogukondlikest taastuvenergeetika lahendustest võib saada Eesti järgmine ekspordiartikkel. Loe pikemalt intervjuust.

Jana, miks sa arvad, et sellist organisatsiooni kui Energiaühistu on Eestile vaja? 

Olles kodust eemal, saad aru kui oluline ja armas see on. COVIDi tõttu sain peaaegu aasta olla kodumaal koos lähedastega ning see on olnud üks helgemaid aegu mu viimase 15 aasta jooksul. Hakkasin sel ajal mõtlema, mida saaksin Eesti jaoks ära teha ja siis tuligi sõpradelt selline huvitav ettepanek hakata Energiaühistu asutajaliikmeks. 

Olen loomult inimene, kellele meeldib tegeleda uute tehnoloogiliste väljakutsetega. Samal ajal olen Eestis alati nautinud just meie rohelisust ja puhtust. COVIDi pandeemia ajal veetsin palju aega metsas, nautides meie värsket õhku. Energiaühistu liikmelisus ongi minu jaoks see suurepärane võimalus koos Eesti kogukonnaga teha midagi olulist säästmaks meie loodust. Oleme saavutanud Eestis suurepäraseid tulemusi just seepärast, et oleme alati üheskoos uut Eestit ise ehitanud. Energiaühistu toob „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Ma olen veendunud, et „Rohepööre“ ongi meie järgmine silmapaistev eesmärk, mille poole püüelda ja mida maailmaga saame jagada. 

Olen ka pensionifondi Tuleva liige ja sealt saadud kogemusest tean, et meie inimesed on võimelised üheskoos oma huve kaitsma kõige paremini. Eestis on hädasti vaja sellist kodanikualgatust, mille kaudu inimesed õpivad aru saama, mis on päikeseenergeetika, kuidas see kasulik saab olla ning kuidas sellest kasu saada koostöös oma naabrite ja kogukonnaga ning meie eestimaist innovaatilist mõtteviisi kasutades.

Energiaühistuga liitumine annab mulle võimaluse, mis tekib elus harva – teha midagi uut ja põnevat inimestega, kellel on niivõrd erinevad oskused ja taust. Selline sünergia kindlasti aitab kaasa murranguliseks rohepöördeks. 

Kuhu võiksime Energiaühistus taastuvenergia lahendustega liikuda? 

Ma arvan, et olles väike, kuid ka väga nutikas riik, suudaksime luua taastuvenergeetika maailmakompetentsikeskuse. Ja mitte ainult toetamaks tehnoloogia arendamist, vaid ennekõike selle laialdast kasutuselevõttu ning praktiliste kogemuste saamist. Kogukonna kaasamine aitab meil paremini aru saada, kuidas taastuvenergia saab olla kasumlik ja tootlik ning samas ka tavainimese jaoks taskukohane. Õpime koos ja jagame saadud teadmisi sellest, kuidas rohelist mõtteviisi viia rohujuure tasandile. Siin tõmban paralleeli tiigrihüppega inimeste digioskuste arendamisel – nüüd teeme Rohelise Tiigrihüppe „roheliste oskuste“ saamiseks.

Kuidas võiks IT kaasa aidata rohepöördele? Elektrit ei saa ju läbi wifi kohale toimetada.

Rohelisele energiale üleminek ei toimu iseenesest. GreenTech on see, mis aitab meil kõige innovaatilisemaid tehnoloogiaid ja teenuseid kasutusele võtta. Rohepöörde ellu viimiseks peab mitte ainult tehnoloogiat juurutama, vaid muutma kogu mõtteviisi, sh äriprotsesse. Kindlasti on vaja hinnata, kui roheline on meie digimajandus tervikuna – kas kasutusel olev IT tehnoloogia on piisavalt säästlik ja roheline. Nii meeldib mulle näiteks algatus, mille käigus Eesti ja Soome teadlased arvutavad, kui roheline ja energiasäästlik on meie X-Tee. Eesti inimestel on ees juba suur kogemus, kuidas läbi IT olla avatud muutustele ja uuendustele. Ma arvan, et IT abil on võimalik ka meie igapäevast elu rohelisemaks muuta. Me pole kunagi läinud seda teed, et osta sisse kalleid lahendusi teistelt. Oleme nutikalt ja järjepidevalt oma lahendusi arendanud, enda peal katsetanud ja edasi läinud. Rohepööre ja rohetehnoloogia võiks olla meie järgmine mainekujundusprojekt, millega me oma rohelist Eestit arendaks ja säästaks. Eesti inimene ei usalda eriti kedagi peale iseenda. Energiaühistu ongi see koht, kus „ise“ katsetame, juurutame ja avastame. 

Kuidas sina, kes sa hetkel Eestis ei ela, tahaksid ja saaksid Eesti edusse panustada energiaühistu võtmes?

Tegelikult hakkan edaspidi Eestis palju rohkem aega veetma. See tähendab, et olen igati valmis minema kaasa kohaliku initsiatiiviga. Arvesse võttes minu aktiivset rahvusvahelist eluviisi, tahaksin samas rohkem kajastada Eesti kogukondlikku initsiatiivi mujal maailmas. Seda enam, et selle vastu on äärmiselt suur huvi. Olles ise nii eestlane kui venelane, tunnen hästi, mis on erinevused kogukondlikus käitumises ja mõtteviisis. Hea meelega panustaksin venekeelse kogukonna kaasamisel Energiaühistu tegevusse. Arvan, et oleks hea kajastada meie algatusi ka vene keeles.

Olen mõelnud, et kui sarnaseid kogukonnapõhiseid energiaühistuid on juba tekkinud ka erinevates riikides üle maailma, siis miks mitte luua taoliste algatuste võrgustik, et jagada oma kogemusi ja parimaid praktikaid. Välismaal töötades, olen otsinud uusi lähenemisviise samadele lahendustele, mis on Eestis. Selle tulemusena olen leidnud, et uus kogemus mitte ainult ei rikasta, vaid pakub absoluutselt uut lähenemist, mida Eestis olles ei pruugi märgata, kuid mis võib olla murranguline ja hoopis teistmoodi väärtuslik. Olles sellise rahvusvahelise ühenduse loomise juures, saab palju teistelt õppida ja läbi selle ka ennast paremaks muuta.

Kas on ka mingi konkreetne kogukond Eestis, kuhu tahaksid iseäranis panustada?

Nagu enne mainisin, aitaksin hea meelega kaasa venekeelsete ürituste ja info jagamisele. Näiteks Ida-Virumaal on väga palju võimalusi Energiaühistu algatuste rakendamiseks ja elluviimiseks. Ma tean, et inimesed on avatud, uudishimulikud ja valmis Energiaühistu projektide elluviimises kaasa lööma. Enamus inimesi toetab taastuvenergiat, kuid selleks puudub tihti raha ja oskusteave. Energiaühistu on selleks hea lahendus, et teha päikeseenergia tootmine kättesaadavaks kõigile soovijatele.

Lisaks oleks see kohalikele elanikele väga atraktiivne, kui nad saavad võimaluse oma külas hakata ise energiat tootma. Elektriarved on üks päevakajalisemaid teemasid inimeste elus. Igasugune raha kokkuhoid on inimestele väga oluline. Ja kui sellest on võimalik veel pikaajalist tulu teenida, oleks see veel atraktiivsem.

Kindlasti näen, et Energiaühistu võiks rohetehnoloogia ja -energia valdkonnas aktiivselt osaleda iduettevõtete loomisel ja arendamisel oma mitmekesise liikmeskonna kaudu ning kaasates Eesti parimaid spetsialiste. Lisaks saaksime kogukondade kaudu pakkuda iduettevõtetele võimalust tooteid testida ja lõpptarbijatelt tagasisidet saada.

Kuidas suhtutakse taastuvenergeetikasse naftariigis Aserbaidžaanis?

Elan maal, kus päike paistab aastaringselt ning see on üks asi, millest ma Eestis väga puudust tunnen. Olen alati mõelnud, kuidas saaks Aserbaidžaanis päikeseenergiat kasutada. See on ideaalne maa alternatiivenergeetika arendamiseks. Päike paistab ja tuuled puhuvad aastaringselt. Taastuvenergeetika on tänaseks ka üks prioriteetsemaid valdkondi Aserbaidžaanis, kes on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks saadakse 30% elektrienergiat taastuvenergia allikatest. Selleks on ellu kutsutud ka mitmed targa küla projektid, kus kõik majad hakkavad kasutama vaid taastuvenergiat. Plaanis on kaasata maailma tipptegijad ja firmad. WEF foorumil Davosis, kutsus Aserbaidžaani president kõiki ettevõtteid investeerima Aserbaidžaani taastuvenergeetikasse. 

Minu arvates oleks äärmiselt kasulik rakendada Aserbaidžaanis just Eesti kogemust Energiaühistu näol. Ma alati väidan, et tark tehnoloogia ei aita meid mitte kuidagi kui me paralleelselt ei arenda ka tarkust inimestes, kes hakkavad seda tehnoloogiat kasutama. Taastuvenergeetikat saadab edu vaid seal, kus inimesed on sellest teadlikud ja võtavad sellest aktiivselt osa, saades otsest kasu ja rakenduskogemust. Kui suurte investeeringute juures rajaksid välisfirmad Aserbaidžaani taastuvenergia jaamad, mis kuuluksid kohalikele inimestele ja tooksid neile pikaajalist tulu, siis see oleks üks parimaid lisaväärtusi, mida siiani pole isegi arutatud. Lisaks tuleks sh taastuvenergiamajanduse üles ehitamisel lähtuda lõpptarbija seisukohast. Kogukondlik koostöö võimaldaks Aserbaidžaanis energiatarbijate aktiivsust suurendada ja teadlikust tõsta. Tavainimesed saavad võimaluse suurkorporatsioonide kõrval ise energiat toota oma piirkonnale ja kogukonnale, mis oleks Aserbaidžaanis eriti aktuaalne.

Kuna poliitiline tahe taastuvenergeetika kasutamiseks on seal väga tugev, siis oleks see ideaalne koht selleks, et katsetada, kuidas Eesti algatus ka mujal riigis edu saavutab. Seda enam, et e-Riigi toodete puhul oleme juba tõestanud, et Eesti innovaatilised tehnoloogiad leiavad edukalt rakendust ka kaugemates riikides, ja see pole vaid väikse Eesti ime. 

Sinu LinkedIn kontol jagatud Energiaühistu postitused on saanud arvukalt meeldimisi. Oskad sa kommenteerida, miks need teiste maade inimesi kõnetavad?

See oli minu jaoks väga üllatav, kuid samas positiivne kogemus. Kui Energiaühistu sai ametlikult registreeritud, hakkasin postitama ingliskeelseid uudiseid selle kohta ka oma lehel. Sain ootamatult palju tagasisidet, mis järjekordselt tõestab, et peame maailmale rohkem rääkima Energiaühistu initsiatiividest. Taolisi algatusi pole üldse palju, kõik on harjunud sellega, et see on suurte investeerimis- ja energiafirmade ala. Ma arvan, et see projekt saab kindlasti Eesti uueks visiitkaardiks taastuvenergeetika algatuste seas. Peaksime rohkem sellest rääkima, sest uute algatuste puhul on kõige olulisem tagasiside, mida saaksime nii oma kodanikelt kui ka väljastpoolt.

Kas taastuvenergeetika lahendustest kogukondadele võib saada Eesti järgmine ekspordiartikkel peale IKT’d?

Kindlasti. Ma ütleksin mitte võiks, vaid suisa peaks. Mida rohkem ma teemat uurin, seda rohkem veendun, kui oluline on see kogu planeedi jaoks. Eestis on alati mõeldud mitte üksnes kasumile, vaid ka ühiskondlikule vaatepunktile. Digiühiskond ei pea ainult raha säästma, vaid ka meie keskkonda ja loodust. Eesti vara on alati olnud selle inimesed ja puhas loodus. Energiasäästlik, roheline ja kaasaegse elukeskkonnaga Eesti on just selline maa, kus meil kõigil oleks hea elada ja kuhu nii meie e-residendid kui ka külalised sooviksid alati tulla.