Energeetika ja õiglane üleminek – ettepanekud Rohepöörde tegevuskavasse
Energiaühistu
Riigikantselei küsis eri valdkondade ekspertidelt tagasisidet ja täiendavaid ettepanekuid Eesti rohepöörde tegevusplaani 2023-2025, eesmärgiga saavutada rohepöörde järgmiste aastate prioriteetides ühiskondlik kokkulepe. Energiaühistu poolt esitatud ettepanekutes toodud tegevused on võimalik rakendada kiirelt ning mõõdikutega jälgida saavutatud mõju.
Riigikantselei kodulehelt:
Euroopa 2021 kliimaseisundi raportist selgub, et äärmuslikud ja laiaulatusliku mõjuga ilmastikunähtused mõjutasid Euroopas ainuüksi 2021. aastal otseselt ligi poolt miljonit inimest ning põhjustasid ligi 50 miljardit eurot majanduslikku kahju. „Elurikkuse kadu ja kliimamuutused ei ole kauge tulevik, vaid toimuvad meie ümber. Tunneme nende muutuste mõjusid juba praegu. Sellised suuremahulised muutused ohustavad kõike inimese eluks vajalikku – juurdepääsu veele, toiduainete tootmist, tervist, maakasutust ja looduskeskkonda, elupaiku ja majandust,“ ütles Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas.
Novembris Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud avaliku arvamuse seireuuring näitas, et 60% Eesti elanikke toetab rohepöörde läbiviimist, kõige suurem toetusemäär on vanuserühmas 15-24 eluaastat (73%). „Selline meelestatus näitab selgelt, et meie inimesed, eeskätt peale kasvav põlvkond on olukorra pärast mures ning ühiskond ootab teadlikku tegutsemist, et leida paremat tasakaalu keskkonna ja majanduse toimimise vahel. Seda eriti noorte seas, sest meie praegused tegevused mõjutavad otseselt nii nende endi kui nende laste tulevikku ja heaolu,“ kommenteeris Klaas.
Energiaühistu edastas oma ettepanekud Rohepöörde tegevusplaani energeetika ja õiglase ülemineku valdkonna täiendamiseks, et kiirendada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, kogukondade ja tarbijate kaasamist ning tipukoormuste vähendamist tarbimise juhtimise kaudu.
TÜ Energiaühistu ettepanekud „Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025“ eelnõu avalikul kooskõlastamisel
- Kõik Eesti KOV’d peavad läbi viima kogukonnaenergeetika pilootprojekti enda kinnistul või osalema energiaühistu vormis kohalikus taastuvenergiapargis hiljemalt 2024.a.
Tallinna linn on enda kliimakavas (Meede 14) seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 on kohalike energiaühistute arv Tallinnas 5. Narva linna kliimakavas on eesmärgiks seatud 5 energiaühistu moodustamine aastaks 2035. Nende eesmärkide tähtajad on esiteks seatud liiga kaugele ning samuti puudub seal eestvedaja/vastutaja. Samuti sätestab RePowerEU Solar Strategy, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad koostööd, et asutada 2025. aastaks vähemalt üks taastuvenergia kogukond igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku. - Vabastada enda tarbeks kogukonnaenergeetika vormis taastuvenergiat tootvad KOV’d taastuvenergiatasu maksmisest kohapeal toodetud taastuvelektri mahu ulatuses.
- Lubada KOV’l osta kolmandalt osapoolelt elektrit ilma sanktsioonideta avaliku hanke korras sõlmitud elektriostulepingust, kui taastuvelekter toodetakse sama KOVi pinnal või KOVi osalusega energiaühistu poolt.
- Planeerimismenetlustel prioritiseerida ja kiirendada menetlust taastuvenergiaarendustele, mille osanikeringi kaasatakse kohalikke kogukondi.
- Avada energiaühistutele avaliku sektori taastuvenergiaoksjonitel eraldi tranšee lihtsustatud osalemistingimustega.
Vähempakkumise osalemistingimustes on näiteks pakkumuse tagatisnõue äsja loodud energiühistutele oluliseks takistuseks. - Vabastada energiaühistud võrguliitumistasudel võrgutugevdamistööde komponendist.
- Energiavaesuse vältimiseks, kus vaid jõukamad saavad endale lubada odavamat taastuvelektrit, vabastada teatud sissetulekutasemest allapoole jäävad leibkonnad taastuvenergiatasu maksmisest.
- Võimaldada eraisikutele tulumaksu tagastust energiaühistu liikmetasudelt ja energiaühistu kaudu tehtud investeeringutele taastuvenergiaparkidesse sarnaselt koolituskuludele, annetustele ja III pensionisamba maksetele.
- Luua majapidamistele ja energiaühistutele võimalus teenida elektrikokkuhoiult. Näiteks kui majapidamine võtab kohustuse tarbida tiputundidel maksimaalselt kuni x kWh, siis saab fikseeritud senti/kWh suuruses „säästupreemia“.
Kehtiv universaalteeenus ei motiveeri elektritarbimise kokkuhoidu tiputundidel. Elektrilevil on kaugloetavate elektriarvestite kaudu tarbimisinfo kõigi eratarbijate kohta. Tarbijale ei teki täiendavat elektritarbimise mõõtmise ega info edastamise kohustust.
- Tuuleparkide (sh meretuulepargid) ja päikeseparkide arendajad, kes kaasavad osanikeringi või muu tulude jagamise skeemi kaudu kohaliku kogukonna, saavad kiirema planeerimismenetluse ja lisapunkte taastuvenergia vähempakkumisoksjontel.
Tuuleparkide puhul on kogukonna kaasamine täiendavaks meetmeks lisaks kehtivale kehtivale ”tuulikutasu” kohustusele. Meretuuleparkide arendajad saavad taastuvenergia vähempakkumishangetes lisapunkte kohapeal uute töökohtade loomise eest, infraehitamise ja kohalikele ettevõtetetele ja kogukondadele fikseeritud hinnaga elektrimüügivõimaluse loomise eest.
- Regionaalsete energiagentuuride loomine.
Hetkel on Tartu Energiagentuur (TREA) ainus one-stop-shop, kust kohalikud omavalitsused, korteriühistud ja eraisikud saavad konsultatsiooni energeetika valdkonna teemadel. KOV’des ei ole energeetikaspetsialiste ning teema on ebaefektiivselt ja konkreetset vastutajat omamata langenud ehitusspetsialisti, juristi ja planeeringute eest vastutaja töölaudade vahele.
Eeltoodud ettepanekute eesmärk on kiirendada ja motiveerida kogukonnaenergeetika lahenduste rakendamist. Oluline on KOV’de motiveerimine ja võimestamine olla eestvedaja ja pilootprojektide elluviijateks. Esiteks võimaldab see kiirelt suurendada avaliku sektori poolt kohapeal toodetud ja tarbitud taastuvenergia hulka, teiseks annab kiire võimaluse KOV’de energiakulude alandamiseks ning KOVide osalemine kogukonnaparkides suurendab eraisikute usaldust energiaühistute vastu.
TÜ Energiaühistu on Eesti esimene registreeritud energiaühistu eesmärgiga rajada koos kohalike kogukondadega uusi taastuvenergiaparke, olla konstruktiivseks partneriks taastuvenergiaarendajatele, omavalitsustele ja riigile. Energiaühistu vormis loome võimaluse taastuvenergia valdkonnas osalemiseks nii eraisikutele, majapidamistele ja ettevõtetele, kes soovivad panustada kohapeal toodetava rohelise energia tootmisse, osaleda kohapeal toodetud taastuvenergia tarbimises või müügis. Kaasamine ja osalemisvõimalus vähendavad mitte-minu-tagaaias hoiakut ning jaotavad õiglasemalt taastuvenergiatootmisest kaasnevaid tulusid.